Eestis on palju piirkondi, kus ei saa liituda tsentraalse ühiskanalisatsiooniga ning puudub ka ühisveevärk. See tähendab, et majapidamised peavad ise oma puurkaevust vee majja toimetama ning vastutama ise oma reovee kohtkäitluse eest. Reovee käitlemisel tuleks jälgida, et saasteaineid ei satuks pinna- ega põhjavette, mis on üldjuhul joogivee allikaks. Reovee kohtkäitluse jaoks kolm enam kasutusel olevat viisi on kogumismahuti, septik ja omapuhasti ehk biopuhasti. Vaatame, miks on oluline reovett käidelda ning võrdleme, millised erinevused nendel puhastuslahendustel on ja milline lahendus võiks sobida Sinu majapidamisse.

Reovesi võib jõuda kaevuvette

Tänased mugavused ja tarbimine tingivad olukorra, kus peame rohkem tähelepanu pöörama reovee vastutustundlikule käitlemisele. Pinnas ei suuda alati kogu reovett filtreerida ning majapidamises kasutatavad kemikaalid saastavad keskkonda. Vastutustundlik reoveekäitlus on oluline kõikjal, sest joogivee kvaliteet sõltub sellest otseselt  ̶  seos nende kahe vahel on märkimisväärne.

"Reovee käitlemisel tuleks jälgida, et saasteaineid ei satuks pinna- ega põhjavette, mis on üldjuhul joogivee allikaks."

Reovee kohtkäitluse võimalused

Igasugune reoveekäitluse lahendus tuleb kohaliku omavalitsusega kooskõlastada. Nemad annavad ka juhised, kuidas seda oma haldusalal teha. Reovee kohtkäitluse lahendamiseks on, nagu eelnevalt välja toodud, kolm kõige levinumat võimalust: kogumismahuti, septik ja omapuhasti ehk biopuhasti. Nende vahel valimiseks ei tuleks arvesse võtta ainult hinda, vaid ka püsikulusid, septiku ja biopuhasti puhul ka puhastusefektiivsust.