Lietaus vandens valdymas | Pipelife
Pipelife Flood Mitigation Open

Tõhusad süsteemid vihmavee kogumiseks või maasse immutamiseks

Raineo terviklahendus

sademevee ärajuhtimine

Ülemaailmsete kliimamuutuste ja linnastumise tulemusena on sademete arv tõusnud ja see on kaasa toonud sagenevaid üleujutusi. Lisaks jääb vähemaks rohealasid, mis immutaksid sademevett looduslikult. Liigvee ärajuhtimisega tuleks tegeleda ennetavalt, sest vanad vihmaaveesüsteemid pole ehitatud toimetulemiseks aina suurenevate sademete hulgaga. Süsteeme uuendamata jättes on otsesteks tagajärgedeks erosioon, veereostus ja ka varalised kahjud. Pakume erinevaid kaasaegseid ning efektiivseid lahendusi sademevee ärajuhtimiseks, maasse immutamiseks ning kogumiseks. 

RAINEO vihmavee süsteem

Pipelife vihmavee ärajuhtimislahendus Raineo sisaldab kogu süsteemi, mida saab kokkupanna vastavalt funktsioonile: sademevee kogumine, ärajuhtimine, hoiustamine ja maasse immutamine.  

Tooted

Stormwater product mood picture

RAINEO vihmavee torustik

RAINEO torud sobivad isevoolsete sademevee torustike paigaldamiseks. Tänu heledamale sisekihile valgustub kaameravaatlusel toru sisemus paremini. Ühendusteks saab kasutada PRAGMA liitmikke.

Stormwater Management

STORMBOX vihmavee immutussüsteem

Tugev vihmasadu võib kuivendussüsteemid proovile panna. STORMBOX lahendus kogub sademevee kokku ja immutab selle maasse. Soovi korral saab STORMBOX immutuskastidesse kogutud vett ka uuesti kasutada - näiteks kastmiseks.

PE PVC Pipe

Sademevee- ja drenaažikaevud

Pipelife kontroll- ja hoolduskaevud võimaldavad juurdepääsu kanalisatsiooni- või sademeveesüsteemidele kontrollimiseks, hoolduseks ja proovide võtmiseks. Kaevud on vastupidavad ja hõlpsasti paigaldatavad.

Ehitusdrenaaži süsteem

Hoone ümber asetsev drenaažitorustik kogub pinnases oleva liigvee ja suunab selle kas sademeveekanalisatsiooni või kraavi. Katuselt tulev vihmavesi juhitakse mööda katuserenne, vihmaveetorusid ja vihmavee äravoolulehtreid otse sademeveekanalisatsiooni.

Sademevee-kanalisatsiooni vooluhulkade arvutamine

Sademeveesüsteemi koostamise esimeses etapis on vaja välja selgitada, kui palju sademevett peab süsteem vastu võtma ja ära suunama. Väga palju oleneb pinnakattest, kust vesi kokku kogutakse ja sademete intensiivsusest. Samuti on tähtis, millise languga süsteem planeeritakse.

Süsteemide sademevee vastuvõtlikkus arvutatakse üldjuhul arvutimudelite abil. Pindmise äravooluvee vooluhulka väikestelt valgaladelt, mille suurus on kuni 200 ha (1 ha = 10 000 m²) ning millelt kokkuvooluaeg ei ületa 15 minutit, on lubatud arvutada lihtsamal moel valemiga:

Q = q * k* A

 

Q- sajuvee arvutusäravool - l/s

q - arvutusvihma intensiivsus l/s - ha

k - keskmine äravoolutegur

A - pinna / valgala suurus - ha

Äravoolutegur k väljendab sajuvee äravoolu intensiivsuse ja sademete intensiivsuse suhet. See sõltub samas pinnakatte iseloomust ning vihma intensiivsusest ja kestusest.

NB! Katuste korral võetakse k võrdseks 1,0-ga.

Tabel 2 Pinnakatete äravoolutegurid

Pinnakate Äravoolutegur - k
katus 1,0 
betoon- või asfaltkate  0,8 
tihedate vuukidega kivisillutis  0,8 
liivvuukidega kivisillutis  0,7
kruus- või killustikkate  0,3
muru 0,2 
aed, park  0,15 
katteta maapind  0,1 
mets 0,05 

NB! Kui maapinnalang on üle 3%, suurendatakse äravoolutegurit 1,3…1,5 korda.

Kui pinnakatte kohta täpseid andmeid ei ole, valitakse äravoolutegur tabelist 3.

TABEL 3 Valgala äravoolutegurid

Valgala kirjeldus Tasane maapind (äravooutegur k) Künklik maapind (äravooutegur k)
sillutatud hoovidega tihehoonestuskvartal 0,4…0,7  0,6…0,9 
sillutamata hoovidega tihehoonestuskvartal 0,3…0,5  0,5…0,7 
avaplaneeringualad 0,2…0,4  0,4…0,6 
madaltihehoonestusega alad 0,2…0,4  0,4…0,6 
alla 0,1 ha kruntidega väikeelamualad 0,15…0,25  0,25…0,35 

Kõige tähtsam sademevee hulga määramisel on maksimaalne sademevee hulk, mille süsteem peab suutma vastu võtta ja edasi suunata.

Arvutusvihma intensiivsus määratakse eelkõige piirkonna lähima vaatlusjaama andmete põhjal. Väikesemahulise töö või statistiliste andmete puudumise korral võib intensiivsuse arvutada valemist:

q = B/Tn (valem 2) 

B - muutuja, mis arvutatakse valemiga (3)

n - astendaja (tabel 4)

T - vihma kestus, min.

B = 20n * q20 * (1 + c *log p) (valem 3)

q20 - 20 minutit kestva ja 1 kord aastas sadava vihma intensiivsus l/s-ha.
n, c - empiirilised e territoriaalsed tegurid (tabel 4)
p - arvutusvihma korduvus (tabel 5)

Tabelis 4 on toodud suuruste q20 (vt ka joonis 5.1) jaotus Eesti territooriumil, asendaja n samajooned (vt ka joonis 5.2) ja parameetri c väärtused (vt ka joonis 5.3), mille kasutamine baseerub Eesti meteoroloogiliste vööndite kaardil.

TABEL 4 Arvutusvihma parameetrid Eestis

Asukoht q20
(Joonis 1)
 
n
(Joonis 2)

c
(Joonis 3)
Tallinn 69,5 0,72 0,80
Tartu 81,2 0,66 0,92
Pärnu 80 0,67 0,76
Kuressaare 65 0,67 0,67
Võru 81,7 0,67 0,74
Paide 80 0,68 0,88
Ida-Virumaa 77,3 0,69 0,84

tabel 5 Arvutusvihma korduvus sademevee- või ühisvoolukanalisatsiooni arvutusvooluhulga määramiseks

Piirkonna kirjeldus  Arvutusvihma korduvus
Suhteliselt suurte kruntidega väikeelamupiirkond, milles on lahkvoolukanalisatsioon ning kus ajutine sajuveeuputus olulist majanduslikku kahju ei põhjusta 1 aasta 
Muud lahkvoolukanalisatsiooniga piirkonnad, sealhulgas korruselamupiirkonnad 2 aastat 
Ühisvoolukanalisatsiooniga piirkonnad  3 aastat 
Ühisvoolukanalisatsiooniga linnasüdamed  5 aastat 

Joonis 5.1

Vihma intensiivsuse q20 (l/s*ha) jaotus Eesti territooriumil

Joonis 5.2

Astendaja n samajooned Eesti territooriumil

Joonis 5.3

Eesti rajoneerimise kaart parameetrite c, a, b, n’ ja n’’ määramiseks.

Lühiajalise (T = 5 - 10 min) ja pikaajalise (T = 60 - 180 min) vihma intensiivsus arvutatakse valemitega:

q = aB/Tn’ (T = 5 - 10 min) või (valem 4)

q = bB/Tn’’ (T = 60 - 180 min) (valem 5)

Parameetrite a, b, n’ ja n’’ väärtused on toodud tabelis 6, sõltuvalt Eesti meteoroloogilistest vöönditest (vt ka joonis 5.3). 

Tabel 6 Vihma arvutuslikud intensiivsuse parameetrid Eestis

Meteoroloogiline vöönd (joonis 5.3) c a b n’ n’’
Ida-Virumaa  0,84  0,65  1,70  0,50  0,82 
II 0,88  0,66  2,18  0,50  0,87 
III 0,76  0,54  2,36  0,40  0,88 
IV 0,67  0,66  1,28  0,50  0,74 
Tallinn 0,8  0,54  1,23  0,45  0,77 
Tartu 0,92  0,55  1,33  0,40  0,73 

Määratakse järgmiste valemitega:

- Rõhtkatused kaldega kuni 1,5%

Q = A * q20 / 10000 (valem 6)

- Ülejäänud katuste korral (kaldega üle 1,5%)

Q = A * q5 / 10000 (valem 7)

A - katuse arvutuslik pind m²
q20; q5 - vastavalt 20-minutilise ja 5-minutilise kestvusega vihma intensiivsus (l/s-ha) sagedusega 1 aasta.

Ümarristlõikega püstikute läbilaskevõime arvutatakse Wyly-Eaton’i valemiga:

Qmax = 2,5 * 10-4 * k -0,167 * di 2,667 * f1,667 (valem 8)

k - püstiku karedus mm (võetakse 0,25 mm)
di - siseläbimõõt mm
f - püstiku ringtäituvus

Püstiku dimensioneerimisel peab sademevee arvutusäravool olema võrdne või väiksem tabelis 7 esitatud vooluhulkadest. Püstiku ringtäituvuseks võetakse üldiselt f = 0,33.

Tabel 7 Püstiku suurim lubatud arvutusäravool Q max l/s

DN f = 0,20  f = 0,33 
50 0,70  1,70 
70 1,80  4,10 
100 4,70  10,60 
150 13,70  31,60 
200 29,50  68,00 
300 87,10  200,60 

Pipelife sademevee täislahendus Raineo

Raineo® lahendus vihmavee ärajuhtimiseks

Võta meiega ühendust

Saatke meile oma küsimused ja me võtame teiega ühendust

Helistame tagasi

E-mail
Võtame teiega ühendust e-posti teel

Jaga:

OTSI
Otsi kõigist tootedokumentidest

Võta meiega ühendust

Saatke meile oma küsimused, tagasiside ja kommentaarid ning võtame teiega esimesel võimalusel ühendust

Helistame tagasi

Helistame tagasi
Võtame teiega ühendust telefoni teel
E-post
Võtame teiega ühendust e-posti teel