Ülemaailmsete kliimamuutuste ja linnastumise tulemusena on sademete arv tõusnud ja see on kaasa toonud sagenevaid üleujutusi. Lisaks jääb vähemaks rohealasid, mis immutaksid sademevett looduslikult. Liigvee ärajuhtimisega tuleks tegeleda ennetavalt, sest vanad vihmaaveesüsteemid pole ehitatud toimetulemiseks aina suurenevate sademete hulgaga. Süsteeme uuendamata jättes on otsesteks tagajärgedeks erosioon, veereostus ja ka varalised kahjud. Pakume erinevaid kaasaegseid ning efektiivseid lahendusi sademevee ärajuhtimiseks, maasse immutamiseks ning kogumiseks.
Kuidas määrata sademevee hulkasid erinevatelt pinnasetüüpidelt?
Sademeveesüsteemi koostamise esimeses etapis on vaja välja selgitada, kui palju sademevett peab süsteem vastu võtma ja ära suunama. Väga palju oleneb pinnakattest, kust vesi kokku kogutakse ja sademete intensiivsusest. Samuti on tähtis, millise languga süsteem planeeritakse.
Süsteemide sademevee vastuvõtlikkus arvutatakse üldjuhul arvutimudelite abil. Pindmise äravooluvee vooluhulka väikestelt valgaladelt, mille suurus on kuni 200 ha (1 ha = 10 000 m²) ning millelt kokkuvooluaeg ei ületa 15 minutit, on lubatud arvutada lihtsamal moel valemiga:
Q = q * k* A
Q- sajuvee arvutusäravool - l/s
q - arvutusvihma intensiivsus l/s - ha
k - keskmine äravoolutegur
A - pinna / valgala suurus - ha
Äravoolutegur k väljendab sajuvee äravoolu intensiivsuse ja sademete intensiivsuse suhet. See sõltub samas pinnakatte iseloomust ning vihma intensiivsusest ja kestusest.
NB! Katuste korral võetakse k võrdseks 1,0-ga.
Pinnakate | Äravoolutegur - k |
katus | 1,0 |
betoon- või asfaltkate | 0,8 |
tihedate vuukidega kivisillutis | 0,8 |
liivvuukidega kivisillutis | 0,7 |
kruus- või killustikkate | 0,3 |
muru | 0,2 |
aed, park | 0,15 |
katteta maapind | 0,1 |
mets | 0,05 |
NB! Kui maapinnalang on üle 3%, suurendatakse äravoolutegurit 1,3…1,5 korda.
Kui pinnakatte kohta täpseid andmeid ei ole, valitakse äravoolutegur tabelist 3.
Valgala kirjeldus | Tasane maapind (äravooutegur k) | Künklik maapind (äravooutegur k) |
sillutatud hoovidega tihehoonestuskvartal | 0,4…0,7 | 0,6…0,9 |
sillutamata hoovidega tihehoonestuskvartal | 0,3…0,5 | 0,5…0,7 |
avaplaneeringualad | 0,2…0,4 | 0,4…0,6 |
madaltihehoonestusega alad | 0,2…0,4 | 0,4…0,6 |
alla 0,1 ha kruntidega väikeelamualad | 0,15…0,25 | 0,25…0,35 |
Kui palju esineb antud kohas sademeid?
Kõige tähtsam sademevee hulga määramisel on maksimaalne sademevee hulk, mille süsteem peab suutma vastu võtta ja edasi suunata.
Arvutusvihma intensiivsus määratakse eelkõige piirkonna lähima vaatlusjaama andmete põhjal. Väikesemahulise töö või statistiliste andmete puudumise korral võib intensiivsuse arvutada valemist:
q = B/Tn (valem 2)
B - muutuja, mis arvutatakse valemiga (3)
n - astendaja (tabel 4)
T - vihma kestus, min.
B = 20n * q20 * (1 + c *log p) (valem 3)
q20 - 20 minutit kestva ja 1 kord aastas sadava vihma intensiivsus l/s-ha.
n, c - empiirilised e territoriaalsed tegurid (tabel 4)
p - arvutusvihma korduvus (tabel 5)
Tabelis 4 on toodud suuruste q20 (vt ka joonis 5.1) jaotus Eesti territooriumil, asendaja n samajooned (vt ka joonis 5.2) ja parameetri c väärtused (vt ka joonis 5.3), mille kasutamine baseerub Eesti meteoroloogiliste vööndite kaardil.
Asukoht | q20 (Joonis 1) |
n (Joonis 2) |
c (Joonis 3) |
Tallinn | 69,5 | 0,72 | 0,80 |
Tartu | 81,2 | 0,66 | 0,92 |
Pärnu | 80 | 0,67 | 0,76 |
Kuressaare | 65 | 0,67 | 0,67 |
Võru | 81,7 | 0,67 | 0,74 |
Paide | 80 | 0,68 | 0,88 |
Ida-Virumaa | 77,3 | 0,69 | 0,84 |
Piirkonna kirjeldus | Arvutusvihma korduvus |
Suhteliselt suurte kruntidega väikeelamupiirkond, milles on lahkvoolukanalisatsioon ning kus ajutine sajuveeuputus olulist majanduslikku kahju ei põhjusta | 1 aasta |
Muud lahkvoolukanalisatsiooniga piirkonnad, sealhulgas korruselamupiirkonnad | 2 aastat |
Ühisvoolukanalisatsiooniga piirkonnad | 3 aastat |
Ühisvoolukanalisatsiooniga linnasüdamed | 5 aastat |
Lühiajalise (T = 5 - 10 min) ja pikaajalise (T = 60 - 180 min) vihma intensiivsus arvutatakse valemitega:
q = aB/Tn’ (T = 5 - 10 min) või (valem 4)
q = bB/Tn’’ (T = 60 - 180 min) (valem 5)
Parameetrite a, b, n’ ja n’’ väärtused on toodud tabelis 6, sõltuvalt Eesti meteoroloogilistest vöönditest (vt ka joonis 5.3).
Meteoroloogiline vöönd (joonis 5.3) | c | a | b | n’ | n’’ |
Ida-Virumaa | 0,84 | 0,65 | 1,70 | 0,50 | 0,82 |
II | 0,88 | 0,66 | 2,18 | 0,50 | 0,87 |
III | 0,76 | 0,54 | 2,36 | 0,40 | 0,88 |
IV | 0,67 | 0,66 | 1,28 | 0,50 | 0,74 |
Tallinn | 0,8 | 0,54 | 1,23 | 0,45 | 0,77 |
Tartu | 0,92 | 0,55 | 1,33 | 0,40 | 0,73 |
Sademevee äravool katuselt
Määratakse järgmiste valemitega:
- Rõhtkatused kaldega kuni 1,5%
Q = A * q20 / 10000 (valem 6)
- Ülejäänud katuste korral (kaldega üle 1,5%)
Q = A * q5 / 10000 (valem 7)
A - katuse arvutuslik pind m²
q20; q5 - vastavalt 20-minutilise ja 5-minutilise kestvusega vihma intensiivsus (l/s-ha) sagedusega 1 aasta.
Sademeveekanalisatsiooni püstikute dimensioneerimine
Ümarristlõikega püstikute läbilaskevõime arvutatakse Wyly-Eaton’i valemiga:
Qmax = 2,5 * 10-4 * k -0,167 * di 2,667 * f1,667 (valem 8)
k - püstiku karedus mm (võetakse 0,25 mm)
di - siseläbimõõt mm
f - püstiku ringtäituvus
Püstiku dimensioneerimisel peab sademevee arvutusäravool olema võrdne või väiksem tabelis 7 esitatud vooluhulkadest. Püstiku ringtäituvuseks võetakse üldiselt f = 0,33.
DN | f = 0,20 | f = 0,33 |
50 | 0,70 | 1,70 |
70 | 1,80 | 4,10 |
100 | 4,70 | 10,60 |
150 | 13,70 | 31,60 |
200 | 29,50 | 68,00 |
300 | 87,10 | 200,60 |
Saatke meile oma küsimused ja me võtame teiega ühendust
Helistame tagasi
E-post