Tartu Sõpruse silla rekonstrueerimisel kasutatakse Pipelife HDPE sademevee äravoolusüsteemi sildadele. Süsteem aitab juhtida sademevee sillalt ära ning vähendada vee kogunemisest tingitud kahjustuste riski. 

1981. aastal valminud Sõpruse sild on Eesti pikim sild ning oluline ühendustee Tartu linnaosade vahel. Aastakümnete jooksul on sild nii tehniliselt kui ka liikluskorralduslikult vananenud, mistõttu võeti ette põhjalik rekonstrueerimine. Uuendustööde eesmärk on muuta sild turvalisemaks ja mugavamaks kõigile liiklejatele, pöörates senisest rohkem tähelepanu jalakäijatele ja jalgratturitele.

2024. aastal valminud projekti alusel rekonstrueeritakse sild kahes etapis ning uuendatakse ka Turu ja Jõe tänava lõike. Tööde tulemusena saab Sõpruse sillast oluline osa Tartu kaasaegsest rattateede võrgustikust. Ehitustööde kavandatud kestus on 28 kuud ning esialgse ajakava järgi peaks uuendatud sild valmima 2027. aasta kevadel. Lisaks sillale uuendatakse selle lähiümbruse tänavaid ja liikluslahendusi.

Miks on toimiv sademevee äravoolusüsteem sillal oluline?

Sildade pikaajalise vastupidavuse ja liiklusohutuse seisukohalt on oluline, et vihma- ja sulavesi juhitaks teekattelt tõhusalt ära. Sillale kogunev vesi võib suurendada vesiliu ohtu ning põhjustada aja jooksul kahjustusi sillakonstruktsioonidele. Konstruktsioonidesse pääsev niiskus võib külmumis- ja sulamistsüklite tagajärjel tekitada pragusid ja külmakahjustusi, pikaajaline kokkupuude niiskuse ja talvisel teehooldusel kasutatavate sooladega aga soodustada metallist konstruktsioonielementide korrosiooni.

Neid riske aitab vähendada läbimõeldud sademevee äravoolusüsteem, mis kogub teekattelt vihma- ja sulavee ning juhib selle ettenähtud kohta. Kuigi suurem osa süsteemist jääb silla kasutajatele märkamatuks, on sellel oluline roll nii liiklusohutuse tagamisel kui ka sillakonstruktsioonide kaitsmisel.

Pipelife HDPE sademevee äravoolusüsteem sildadele

Pipelife HDPE sademevee äravoolusüsteem on mõeldud sildade ja viaduktide sademevee ärajuhtimiseks. Süsteem koosneb suure tihedusega polüetüleenist (HDPE) torudest ja samast materjalist valmistatud liitmikest, mis võimaldavad rajada konkreetse silla projektile vastava torustiku. Torustiku suunamuutuste ja ühenduste tegemiseks kasutatakse käänikuid ja kolmikuid. Nii saab torustiku paigutamisel arvestada sillakonstruktsiooni eripärade, olemasoleva ruumi ja projekteeritud äravoolusuundadega. 

Sildade äravoolutorustik paikneb sageli väliskeskkonnas ning peab taluma muutuvaid ilmastikutingimusi. Pipelife HDPE torud ja liitmikud on UV-kindlad ning vastupidavad mitmesugustele keskkonnamõjuritele, sealhulgas talvisel teehooldusel kasutatavatele puistesooladele. Need omadused on olulised, sest torustik peab säilitama oma töökindluse ka pikaajalisel kokkupuutel väliskeskkonnaga.

Süsteemi projekteerimisel tuleb arvestada ka polüetüleeni soojuspaisumisega. Temperatuuri muutudes materjal paisub ja kahaneb ning sellest tingitud liikumise võimaldamiseks kasutatakse kompensatsioonimuhve. Need aitavad vähendada temperatuurimuutustest torustikule ja selle ühendustele tekkivaid pingeid. Lisaks kuuluvad süsteemi hooldusluugid, mille kaudu pääseb vajaduse korral torustikku kontrollima ja hooldama.

Tervikliku süsteemilahenduse puhul on oluline, et torud, liitmikud ja muud komponendid sobiksid omavahel ning vastaksid konkreetse silla tehnilistele tingimustele. Seetõttu tuleb juba projekteerimisel arvestada nii torustiku paigutuse, temperatuurimuutustest tingitud liikumise kui ka hilisema hooldusvajadusega.

Eestis toodetud torud Tartu olulisel taristuobjektil

Tartu Sõpruse silla rekonstrueerimisel kasutatava Pipelife HDPE sademevee äravoolusüsteemi torud on valmistatud Pipelife Eesti Jüri tehases.

Sõpruse silla uuendamine on hea näide sellest, kuidas suure taristuobjekti pikaajaline töökindlus sõltub ka tehnilistest lahendustest, mida liiklejad igapäevaselt ei märka. Tõhus sademevee ärajuhtimine aitab kaitsta sillakonstruktsioone ning toetab rajatise ohutut ja pikaajalist kasutamist.

Pipelife pakub terviklikke torusüsteemilahendusi, mille puhul on olulised materjalide vastupidavus, süsteemikomponentide omavaheline sobivus ning lahenduse töökindlus kogu kasutusaja jooksul.